Sündmuspõhine andmevahetus tervishoius

Sündmuspõhine andmevahetus tervishoius tähendab kindlate sündmuste toimumise korral andmete automaatsemat ja reaalajas või reaalajalähedasemat vahetamist erinevate tervishoiuteenuse osutajate (TTO) ja teiste õigustatud osapoolte vahel läbi riikliku Tervise infosüsteemi (TIS). See võimaldab erinevatel süsteemidel edastada ja vastu võtta andmeid kohe, kui mingi sündmus toimub. Näiteks patsiendi vastuvõtt haiglasse, patsiendi EMO-külastus, uue diagnoosi määramine, tervisenäitajate mõõtmine. See vähendab viivitusi, võimaldab otsuseid langetada täielikuma ja ajakohasema teabe alusel, loob sujuvama töövoo nii erinevate asutuste vahel, kui ka meditsiinipersonali ja patsiendi vahel. Sellest lähtuvalt ei ole patsiendi terviseandmed enam TTO-tasandil “kinni”, vaid liiguvad TIS-i kättesaadavaks varem. Kui hetkel võivad terviseandmed kättesaadavaks saada alles haigusjuhtumi lõpus kokkuvõtlikul kujul, nt mitu kuud peale esimest vastuvõttu epikriisi dokumendi kaudu, siis läbi sündmuspõhise andmevahetuse hakkab see tulevikus toimuma kiiremini väiksemate andmegruppide kaudu. Samuti vähendab see tulevikus vajadust meditsiinipersonali poolt dubleerivalt käsitsi andmeid sisestada.

Joonis 1. Praeguse andmevahetuse loogika võrdlus uue sündmuspõhise andmevahetusega

Muutused puudutavad nii tehnilist infosüsteemi ülesehitust, kui ka seda, kuidas andmeid esitatakse ja kasutatakse. Samuti pööratakse tähelepanu terviseandmete dokumenteerimise põhimõtetele ja andmete rollipõhisele juurdepääsule. Eesmärk on muuta TIS-i andmete esitamine ja nende kasutamine nii mugavaks, turvaliseks ja efektiivseks kui võimalik, et digilahendused võimaldaksid ravimeeskonnal rohkem aega pühendada ravitööle ja inimlikule kontaktile. See tagab inimestele suunatud ja personaalsed tervishoiuteenused. Praegune andmevahetus TIS-ga on oma põhiolemuselt paljuski mahukatele dokumentidele baseeruv ehk dokumendipõhine. See on aga tehnilisest vaatest infosüsteemi jaoks koormav. Samuti oli dokumendipõhise andmevahetuse aluseks selle loomishetkel suuresti veel pabermaailma protsessid, mistõttu on ka uuenduslikke lahendusi keeruline pakkuda.

Tehnilisest vaatest on koos sündmuspõhisele andmevahetusele üleminekuga TIS kasutusele võtmas uut andmevahetusstandardit. mis vajalikku andmevahetust võimaldab. Selleks on HL7 Fast Healthcare Interoperability Resources ehk FHIR, mis vahetab välja nüüdseks juba vananenud HL7 Clinical Document Architecture ehk CDA v3 standardi.

Andmevahetusstandard on oma olemuselt reeglistik selle kohta, kuidas erinevad arvutisüsteemid peavad omavahel andmeid vahetama nii, et need teineteisest õigesti aru saaksid ehk sisuliselt räägiksid sama keelt.
Näiteks terviseandmete vahetamisel on oluline, et nt haigla infosüsteem saadaks andmed TIS-i samas keeles, mida TIS suudab mõista.

Joonis 2. Praeguse ja uue andmevahetuse võrdlus tehnilisest vaatest

Uus süsteem näeb oma olemuselt ette, et praegu kasutusel olevad suured dokumendid (nt epikriisid) võetakse lahti loogilisteks tükkideks ning väiksemateks andmekomplektideks ja toetudes FHIR-standardile luuakse uued IT-tehnilised mikroteenused.

Mikroteenused on oma olemuselt viis, kuidas suuri infosüsteeme ehitatakse väikestest ja eraldi töötavatest tükkidest, mis moodustavad terviku. Kui tavaline suur tarkvara on nagu üks suur masin, kus kõik osad on omavahel seotud, siis mikroteenused on nagu mitu väikest masinat, millest igaüks teeb ainult üht kindlat tööd, aga nad töötavad koos.

Baasteenused

Sündmuspõhisele andmevahetusele ülemineku esimene samm on baasteenuste arendus. Baasteenused on andmevahetusteenused, mis võimaldavad TIS-i edastada andmeid patsiendi, tervishoiuasutuse, meditsiinipersonali, tervishoiukontakti, episoodi ning diagnoosi kohta.

Joonis 3. Sündmuspõhist andmevahetust võimaldavad baasteenused

Patsiendi üldandmete teenus, on nüüdseks juba arendatud ning leitav järgmisel lingil.

Baasteenuste andmestikud moodustavad iga tervishoiuteenuse osutamise dokumentatsiooni baasandmed ehk justkui vundamendi või skeleti. Baasteenused vahendavad suures osas baasandmeid ehk ei kajasta kliinilisi andmeid (erandiks diagnoos!), vaid loovad vajaliku aluse, et saaks järgmisi kliinilisi andmeid vahendavaid teenuseid nendele toetuvalt arendada (nt teenus allergia andmete vahetamiseks). Baasteenused on hädavajalikud selleks, et tulevikus viia ka kliiniliste andmete edastamine üle uuele loogikale.

Joonis 4. Baasteenused loovad kliinilistele terviseandmetele vajaliku skeleti ja annavad vajaliku konteksti

Näiteks on perearsti vastuvõtu dokumentatsioonis vajalik lisaks terviseandmetele ka dokumenteerida, millises perearstikliinikus, millise arsti poolt andmeid koguti (TTO ja meditsiinipersonali andmestik), kelle kohta neid koguti (patsiendi andmestik), millise vastuvõtu ja haigusjuhtumi jooksul (tervishoiukontakti ja episoodi andmestik) ning võimalusel ka, millise diagnoosi puhul andmeid dokumenteeriti (diagnoosi andmestik).