Vormingud

Vorming on Tervise Infosüsteemi (TIS) poolt saadavate andmete XML struktuuri kirjeldus inim- ja masinloetaval kujul.

Vormingute tüübid jaotuvad järgnevalt:

  • TISi edastatavad dokumendid
  • TISi koostatud dokumendid
  • päringud
  • päringu vastused
  • toimingud
  • toimingu vastused

Vorming koosneb omakorda mallidest, mis käsitlevad piiritletud teemat või mõistet. Mallid koosnevad atribuutidest ning mõningatel juhtudel ka alammallidest.

Atribuut on andmetüübi täpsusega andmeelement. Andmetüübid võivad olla järgnevad:

  • aeg - aasta, kuupäev või kellaaeg
  • ajavahemik - kuupäeva/kellaaja vahemiku kirjeldamiseks
  • narratiiv - CDA sektsiooni (kannete) sisu inimloetaval kujul
  • id - antud kodeerimissüsteemis unikaalne identifikaator
  • kontakt - kontaktandmed (telefon (tel), e-post (mailto))
  • kood - kasutatakse mõistete ja klassifikaatorite elementide kirjeldamiseks
  • lihtne kood - kodeeritud väärtus ilma klassifikaatorit täpsustamata
  • mall - kasutatakse juhul kui malli küljes on alammall(id)
  • reaalarv - komaga arv
  • tekst - vabatekstiväli. Kasutatakse ka endise “nime” ja “aadressi” (tekstiväljad ja streetAddressLine) andmetüübi korral
  • täisarv - ilma komakohtadeta täisarv. Kasutatakse ka endise “aadressi” andmetüübi numbriliste väljade korral
  • tõeväärtus - true/false

Varasemalt olid info visualiseerimiseks kasutusel EA mudelid, mis on vanemate vormingute seotud failide juurde ka AKK-s lisatud. EA mudel illustreerib seda, kuidas vorming jaotub mallideks, alam-mallideks ja atribuutideks:

Tehniline kirjeldus

AKK-s on info struktureeritud vormingutena, mis pakuvad suuremat paindlikkust andmete omavaheliseks sidumiseks ja haldamiseks. EA mudelites tulevikus enam muudatusi ei tehta.

Vormingute menüüpunkti all on ülevaade andmekirjelduskeskkonnas avaldatud vormingutest ja nende kirjeldustest, grupikuuluvusest ja seotud failidest.

Vorminguga on seotud alljärgnevad andmed:

  • Vormingu nimi on andmevahetusvormingule selle loomisel antud nimi.
  • Vormingu OID on vormingu juur OID.
  • Vormingu tüübiks on: TISi edastatavad dokumendid, TIS koostatud dokumendid, päringud, päringu vastused, toimingud või toimingu vastused.
  • Vormingu staatus on kehtiv, aegunud või kehtetu.
  • Vormingu kuuluvus vormingute gruppi (seotud teenuste gruppi) või gruppidesse.
  • Avaldamise aeg on vormingu viimati avaldatud versiooni avaldamise aeg andmekirjelduskeskkonnas.
  • Vormingu kirjeldus on vormingu või seotud teenuse kirjeldus.

Surmateatise vormingu kuvatõmmis AKK-s:

Seotud failid

Vorminguga seotud failide vaates kuvatakse loetelu vormingu kirjeldamiseks olulistest failidest. Loetelus kuvatakse faili või lingi nimi, tüüp, selgitus, lisamise kuupäev ning muutmise kuupäev – nende omaduste järgi saab seotud failide loetelu ka sorteerida. Näited erinevatest võimalikest seotud failidest:

  • Standarddokument on PDF-fail, kus on välja toodud vormingu versiooni number ning vastav OID, samuti alusstandard ja eelnevate versioonide muudatuste ajalugu. Lisaks on dokumendis ülevaatlik väljavõte EA mudelist ja näidisstsenaariumite kirjeldused koos viidetega näidisfailidele.
  • XML näidisfail on versiooni ja vormingu nõuetele ning andmekoosseisule vastav XML fail. Kuna vorming võib kasutust saada erinevatel kasutusjuhtudel, on XML-is kirjeldatud vormingu maksimaalne andmekoosseis, et demonstreerida vastavust võimalikult paljudel kasutusjuhtudel, samuti võib mõningatel vormingutel erinevate kasutusjuhtude katmiseks näidisfaile olla mitu. XML sisaldab viiteid XSD failidele, mida kasutatakse XML faili struktuuri valideerimiseks. XML faili struktuur põhineb XSD failil. Samuti sisaldab XML fail viiteid vajalikele koodiloenditele ja andmeelementide vormistusele. CDA arhitektuuriga vormingute puhul on XML failis viide ka stiililehele (XSL failile).
  • XSL fail on stiilileht, mis kirjeldab XML-is olevate andmete visualiseerimist kasutaja rakenduses. Kasutada saab vormingu stiililehte või koostada andmete visualiseerimiseks stiilileht ise. TIS-i saadetavad CDA arhitektuuriga dokumendid peavad viitama vormingu stiililehele XML faili päises.
  • XSD fail ehk Schema on XML skeemi definitsioon, kus on kirjas reeglid XML-i koostamiseks: XMLi võimalikud juurelemendid, elemendid, nende tüübid ja kohustuslikkus. XSD failid tulenevad vormingu rahvusvahelisest HL7 alusstandardist. XSD-l võivad olla järgnevad funktsionaalsused
    • Alusstandardist tulenev XSD kirjeldab vormingu struktuuri ja võib omakorda jaotuda alam-XSD failideks.
    • Laienduste XSD on vormingu kirjeldamiseks genereeritud XSD (või XSD-d), mis kirjeldab alusstandardi laienduste struktuuri.
    • XSD faile on võimalik kasutada ka arendaja poolt genereeritud XML failide valideerimiseks.
  • Täitmise juhend on lisatud TIS-i edastatavatele dokumentidele abistava materjalina.
  • EA andmemudel kirjeldab detailsemalt vormingu struktuurset ja sisulist andmekoosseisu andes visuaalse ülevaate vormingu moodustanud mallidest ja atribuutidest, nende omavahelistest seostest ning seostest XSD-dega.

Andmestruktuuriga vormingud

Vormingud võivad olla kas lisatud andmestruktuuriga või ilma andmestruktuurita. Ilma andmestruktuurita vormingutel ei ole vormingu struktuuri meta-andmed veel andmekirjelduskeskkonnas kirjeldatud või avaldatud.

Andmestruktuuriga vormingutel kuvatakse vormingu struktuuri vaates vormingu moodustanud mallide loetelu. Avaldatud vormingute otsingus on võimalik filtri abil otsida andmestruktuuriga vorminguid.

Struktuuris on kirjeldatud järgnevad väärtused:

  • Malli või atribuudi nimi on vormingu moodustanud struktuuriüksuste (mall, atribuut) nimed.
    • Andmekirjelduskeskkonnas kirjeldatud vormingu malli nimi võib erineda näidis-XML failis olevast malli nimest või EA mudelis kasutatud malli nimest. See ei muuda vormingu sisu ega sega vormingu valideerimist XSD vastu.
  • Andmetüüp näitab konkreetse atribuudi andmetüüpi (aeg, ajavahemik, narratiiv, id, kontakt, kood, lihtne kood, mall, reaalarv, tekst, täisarv, tõeväärtus).
    • Atribuut võib omakorda koosneda alam-mallidest, mida saab samuti puu-struktuurselt avada.
  • Kordsus viitab malli või atribuudi esinemise kohustuslikkusele vormingu struktuuris.
    • Näiteks kordsus 1…1 tähendab, et konkreetset struktuuriüksust (mall, atribuut) peab olema seotud 1. Kordsus 0…1 tähendab, et konkreetset struktuuriüksust võib olla seotud 1, aga võib olla ka 0.
  • Selgitus on malli või atribuudi kasutuse kirjeldus.
  • Reegel/vaikeväärtus näitab erisusi vormingu kasutamisel ja mallide vaikeväärtuseid.
  • OID/klassifikaator on atribuudi seotus OID-i või mõne loendiga.
  • Seos HL7-ga viitab XSD elemendile (X-Pathile), millega malli atribuut seotud on.

Mallide avamisel kuvatakse puustruktuurselt alam-mallid ja nende atribuudid, sealjuures võib atribuut omakorda koosneda alam-mallidest:

Vormingute kontrollid

TIS-i edastatavate dokumentide kontrollid on andmekvaliteedi tagamiseks defineeritud reeglid. Hetkel on erinevate vormingute kontrollid leitavad teabekeskuse lehelt, kus need on esitatud nimekirjana ning täpsemalt kirjeldatud kategooriate kaupa.

Kõigi TIS-is kehtivate kontrollidega ning kasutajale kuvatavate veateadetega saab tutvuda ka andmekontrollide detailülevaate failis.

Näiteks surmateatise kontrollid(mittetäielik nimekiri) teabekeskuse lehel:

Vormingu versioonid ja versioonide võrdlus

Kui vormingus on tehtud muudatusi, siis avaldatakse vormingu uus versioon. Varem avaldatud versioon aegub. Versiooni numbri järgi on võimalik saada aru, milliste muudatustega on tegemist:

  • Vormingu versiooni numbri muutus esimeses positsioonis (1.1.1) tähistab tavaliselt olulisi struktuurimuudatusi ning uuendatud vormingu rakendamiseks tuleks teostada arendustöid.
  • Teine positsioon (1.1.1) versiooni numbris tähistab muudatusi, mis ei vaja tingimata arendustöid.
  • Kolmas positsioon (1.1.1) tähistab pigem redaktsioonilisi täiendusi või vigade parandusi, mis suure tõenäosusega ei vaja arendustöid.

Igal vormingu versioonil on oma OID. Vormingu versiooni teise või kolmanda positsiooni muudatused OID-s ei kajastu.

Kui vormingust on olemas mitu struktuuriga versiooni, siis on võimalik erinevaid versioone omavahel võrrelda. Kahe valitud andmestruktuuriga versiooni võrdluses tähistatakse versioonide vahelised erinevused erinevate värvitoonidega.

Vormingu versioonide võrdlus kuvab avaldatud versioonidest kahe valitud andmestruktuuriga versiooni võrdluse:

Võrdluse ettevalmistus:

Vormingu versioonide struktuuri võrdlus:

Äriline kirjeldus

Üldandmete kirjelduse sektsioonist leiab konkreetse vormingu ärilise kirjelduse:

Laiemat ärilist konteksti kirjeldavad ka grupid, kuhu vorming kuulub. Üks vorming võib kuuluda mitmesse gruppi, kuid näiteks surmatõend kuulub ainult ühte gruppi “Surmasündmus”.

Vormingu grupi kirjeldus on leitav vormingu gruppide menüüpunktist. Siit leiab ka teised vormingud, mis mis antud gruppi kuuluvad.

Viimati uuendatud 3.01.2025