Sissejuhatus

Suunamised on uus tervisevaldkonna teenus ning sellest kirjutab täpsemalt Tervisekassa teenuste lehel.

Eelanalüüsi abstrakt

Suunamised koos saatekirjaga on solidaarse ravikindlustusega tervishoiusüsteemis olulise tähtsusega, aidates tagada patsientidele juurdepääsu erinevatele tervishoiuteenustele nagu nt diagnostikateenused, eriarstiabi või õendusabiteenused. Samal ajal aga tagades ka ressursside efektiivse kasutuse. Suunamist kui tegevust võib mõista erinevat moodi. WHO poolt hiljuti avaldatud analüüsis (1) on suunamist (referral) defineeritud kui dünaamilist protsessi, mille käigus tervishoiutöötaja, kellel ei ole patsiendile vajalikuks edasiseks tegevuseks kas piisavalt ressurssi (oskusi, teadmisi, vahendeid) või õigusi, palub abi teiselt tervishoiutöötajalt või asutuselt patsiendi raviteekonnas. Suunamise eesmärgiks peaks seejuures olema tagada patsiendile parim abi (mõõdetavate tulemuste ja kogemuste osas) tervishoiusüsteemi piirangute piires, välistades nii palju kui võimalik ressursside raiskamist. Eestis on antud esmatasandile justkui „väravavahi roll“ tervishoiuressursi mõistlikuks kasutuseks. Patsiendid vajavad perearsti suunamist saatekirjaga enamiku eriarstide juurde ja sealt edasi statsionaarsele ravile pääsemiseks juhul, kui ei ole tegemist erakorralise abiga. Eestis tehti tervishoiuteenustele suunamisel viimased strateegilised muudatused aastatel 2016-2017, kui pabersaatekirjad asendati riiklikult läbi Tervise Infosüsteemi (TIS) edastatavate digisaatekirjadega (DSK). Tänaseks, kaheksa aastat hiljem, on digisaatekirjad suunamiseks rakendunud vaid murdosa. (vt Lisa 1.)

Kõike eelnevat arvesse võttes, viidi läbi suunamiste teemal eelanalüüs, mille eesmärgiks oli analüüsida tänaseid suunamiste ja saatekirjadega seotud protsesse ja õigusruumi, kaardistada ära erinevate osapoolte vajadused seoses suunamistega ning välja töötada esialgne suunamiste tulevikuvisioon. Analüüsi teostamisel kombineeriti erinevaid uurimismeetodeid – sooritati valdkonnaga kokku puutuvate spetsialistidega intervjuusid, kohtumisi. paikvaatlusi ning viidi läbi dokumentatsiooni analüüse. Lisaks kaasati analüüsi ka varasemalt sihtrühmalt kogutud sisendit – läbi töötubade, kohtumiste kui ka küsitluste.

Analüüsi käigus teostati järgmised tegevused:

• kaardistati ja analüüsiti teemat reguleerivat õigusruumi, sh toodi välja põhilised kitsaskohad;
• kaardistati Eesti tervishoiumaastikul hetkel toimuvad suunamistega seotud protsessid;
• kaardistati ja analüüsiti sihtrühma murekohti ning vajadusi;
• loodi esialgne tulevikuvisioon suunamiste süsteemi kaasajastamiseks.

Arvestades suunamiste süsteemi tähtsust Eesti üldises tervishoiusüsteemis ning antud teema mastaapi ja keerukust, on vajalik üldist tervikvisiooni veel edasi arendada ning detailset tuleviku protsessi vaadata kitsamate teemade kaupa eraldi ärianalüüsides. Tulenevalt tehtust on järgnevalt toodud analüüsi tulemusel tekkinud peamised järeldused.

Õigusruumis on hetkel määratud, et saatekiri tehakse tervishoiutöötaja otsuse alusel. Dokumendi tüübi loendi järgi aga määratakse ka kutsed saatekirjade hulka, mille koostab mitte tervishoiutöötaja, vaid TIS. Segane on, kas kutseid peaks käsitlema osana saatekirjadest ja suunamiste süsteemist nagu seda on tehtud hetkel tehnilise poole pealt või on vaja neid protsesse eristada ning eraldi õigusruumis määrata. Puuduvad ka kokkulepped terminoloogia osas ning ka õigusruumis on erinevates õigusaktides kasutusel erinevad terminid. Samuti on suunamise (saatekirja) tegemise õigused eelkõige just õdede ja ämmaemandate vaatest õigusruumis raskesti mõistetavalt kirjas ning erinevalt tõlgendatav.

Eesti tervishoiusüsteemis kaardistati kokku 18 erinevat suunamiste protsessi, millest osad on oma olemuselt sarnased (uuringule ja protseduurile suunamised), teistel aga esineb suuri põhimõttelisi ja üldisest protsessist lähtuvaid erinevusi (nt vastuvõtt vs uuring). Hetkel esineb aga suunamiste puhul palju süsteemi killustatust ja segadust. Paljud suunamise protsessid on veel endiselt kas täielikult või osaliselt asutusesisesed protsessid, mille puhul infot TIS-i jooksvalt ei jõua. Keskne süsteem ei ole suutnud luua piisavalt mugavat ja paindlikku süsteemi, et enamus suunamisi toimuksid läbi TIS-i – kas saatekirja andmekoosseis on liiga mahukas (haiglaravi ja õendusabiteenus), puuduvad vajalikud funktsioonid (mitmekordsele teenusele suunamine), puuduvad vajalikud riiklikud loendid (uuringud) või puudub saatekirja spetsiifiline päring (õendusabiteenus). TIS-i põhine suunamine ja digisaatekiri on juurdunud tavaprotsessiks suures osas ainult ambulatoorsele vastuvõtule ja eK-le suunamisel.

Sihtrühma põhilised vajadused olid järgnevad:

• Vajalik on selge ja terviklik visiooni olemasolu süsteemi kaasajastamiseks ja põhimõtteliste küsimuste lahendamiseks.
• Keskne süsteem peaks võimaldama piisavalt paindlikku süsteemi, et tulevikus oleks võimalik mugavalt hetkel asutusesiseseid või paberipõhiseid suunamisi teha läbi TIS-i.
• Suunamistega seonduv terminoloogia on vaja ühtlustada ja vajalikud terminid defineerida.
• Praegu e-konsultatsiooni puhul kasutusel olevat loogikat, kus on võimalik patsiente prioriseerida, saada eelinfot patsiendi kohta, võiks rakendada ka laiemalt ambulatoorsete vastuvõttude, haiglaravi ja õendusabile suunamisel. Seal juures peaks eristuma ka selgelt, kas patsienti soovitakse suunata edasi teenusele või vajatakse nõu.
• Suunavate tervishoiutöötajate ootus on, et saatekirja koostamine on võimalikult kasutajasõbralik ja mõõdukalt kiire tegevus. Üldine protsess, infosüsteem ja andmekoosseis peab seda ka toetama. Saatekirjavorm peab olema selgelt liigendatud ning võimalik peaks olema mugavalt viidata uuringute ja analüüside linke, mis varasemalt on tehtud. Saatekirjade üldist andmekoosseisu peab kaasajastama, vähendama andmete dubleerimist.
• Saatekirjale vastavate ja vastuvõtvate tervishoiutöötajate ootus on, et saatekirja sisu on kvaliteetne - vajalik info on selgelt välja toodud või kergesti kättesaadav (nt viidatud). Oluline on, et kirjas oleks suunamise eesmärk, probleem ning selge ja lühike suunamise põhjendatus.
• Kaasajastatud suunamiste süsteem peab võimaldama saada jooksvat infot suunamiste seisust, nt esmatasandil on ülevaade, kas patsient on jõudnud eriarsti vastuvõtule.
• Suunamiste andmete pealt peab olema võimalik teha aruandlust riikliku ülevaate omamiseks.
• Tuleviku suunamiste süsteem peab toetama paindlikumat suhtlust suunaja ja vastuvõtja vahel.

Suunamiste süsteemi kaasajastamise teemaga tegeletakse Tervisekassa ja TEHIKu poolt, kaasates ka TTO-de ja THT-te esindajaid, edasi Riigikatselei innosprindi raames 2024 september kuni november. Paralleelselt sai augustis alguse ka uuringute ja protseduuride ning radioloogiliste uuringute ärianalüüs, mille käigus analüüsitakse nii uuringute ja protseduuride praegust süsteemi üldisemal tasandil ning minnakse detaili radioloogiliste uuringute vaatega. Analüüsi tulemusena kirjeldatakse ära uuringute ja protseduuride üldine TO-BE visioon ning detailsemalt radioloogiliste uuringute TO-BE mudel.

Lähemalt eelanalüüsiga saad tutvuda siin.