Sissejuhatus
Radioloogia on meditsiinilise kuvamisega tegelev arstiteadusharu ja eriarstiabi valdkond, mille raames kasutatakse piltdiagnostilisi meetodeid haiguste diagnoosimisel. Diagnostikale lisaks tegeldakse ka haiguste ravimisega menetlusradioloogia võtete, lahtiste või kinniste kiirgusallikate abil.
Suunamised koos saatekirjaga on solidaarse ravikindlustusega tervishoiusüsteemis olulise tähtsusega, aidates tagada patsientidele juurdepääs erinevatele tervishoiuteenustele, sh ka diagnostilistele ja raviprotseduuridele. Samal ajal tagab suunamine (koos saatekirjaga) ka ressursside efektiivse kasutuse. Kuna radioloogia valdkond kasutab suurema osa protseduuride läbiviimisel ioniseerivat kiirgust, siis on saatekiri eriti olulisel kohal, et tagada patsiendi ohutus meditsiinikiirituse kasutamisel ning kindlustada protseduuri põhjendatus. Samuti on saatekiri ka kommunikatsiooni tööriist, mis edastab suunajalt teostajale vajalikku infot, et protseduur patsiendile kõige paremal moel läbi viia. Lisaks saatekirjale on olulisel kohal ka protseduuri vastus.
Radioloogia kontekstis hindab üldjuhul raviarst (või teatud juhul mõni teine tervishoiutöötaja) vajadust ja näidustust suunata patsient radioloogilisele protseduurile peale patsiendi kaebuste hindamist, anamneesi ja läbivaatust. Seejärel koostatakse saatekiri või tellimus, mis täidab antud kontekstis olulist kommunikatsiooni vahendi rolli, kuna saatekirja alusel planeeritakse järgnev töövoog. Patsiendile planeeritakse saatekirja alusel protseduuri osutamine, kas siis suunaja enda poolt või assistendi, klienditeenindaja abil. Protseduuri üksikasjad otsustab radioloogia kontekstis ettenähtud ajal kas protseduuri teostav radioloogiatehnik vastavalt tervishoiuteenuse osutaja (TTO) töökorraldusele ja juhistele (vajadusel konsulteerides radioloogiga) või radioloog, kes valideerib teostatava protseduuri näidustuse ja metoodika enne teostamist. Kui radioloogiline protseduur on teostatud, tõlgendab radioloog selle tulemusi ja kirjeldab need vastusena.
Ärianalüüsi abstrakt
Aastal 2025 koostati Tervisekassa tellimusel radioloogiliste protseduuride ärianalüüs, mis on osa radioloogilisele protseduurile suunamise standardiseerimise projektist. Antud ärianalüüsi eesmärgiks oli:
analüüsida tänaseid (AS-IS) radioloogiliste protseduuride läbiviimisega (sh suunamise, teostamise, vastamisega) seonduvaid protsesse ning õigusruumi;
kaardistada erinevate osapoolte vajadused;
välja töötada tuleviku (TO-BE) lahendus
TO-BE lahendus:
tagab läbi Tervise infosüsteemi (TIS) õigeaegse ja asjakohase andmevahetuse suunaja, teostaja ja vastaja vahel ning,
toetab, et neil oleks ühtne arusaam, millist protseduuri ja miks on vaja patsiendile teha ning millist protseduuri teostati.
Analüüsi protsessi käigus teostati järgmisi tegevusi kombineerides erinevaid uurimismeetodeid:
kaardistati tänane õigusruum, mis reguleerib radioloogiliste protseduuridega seonduvat ning toodi välja selgunud kitsaskohad;
kaardistati tänaseid radioloogliste protseduuridega seonduvaid protsesse ning koguti tagasisidet nii praeguse olukorra kitsaskohtade kui ka tuleviku vajaduste osas seotud osapooltelt;
loodi radioloogilistele protseduuridele suunamise, teostamise ja vastamisega seonduva andmevahetuse TO-BE lahenduse kontseptsioon.
Radioloogia valdkond on lai, puudutades enamikku tervishoiuerialasid ning mitmeid osapooli, kelle vajadused võivad olla erinevad või isegi vastandlikud. Seega on riikliku keskse lahenduse loomine keerukas protsess. Igal aastal viiakse TTO-des läbi miljoneid radioloogilisi protseduure, enamik suunamisi neile toimub hetkel asutusesiseselt. TIS-saatekirju kasutatakse üldiselt ainult asutusete vahelisteks suunamisteks, näiteks perearsti poolt suunamistel.
Analüüsi käigus selgus murekohana õigusruumi mitmeti tõlgendatavus radioloogilisele protseduurile suunamise õiguste osas, kus kehtivat meditsiinikiirituse protseduuride määrust (11) tõlgendatakse erinevalt. Kui antud määruse (11) § 3. järgi tohib radioloogilisele protseduurile suunajaks olla arst, hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti või hambaarsti juhendamisel ja vastutusel, siis just juhendamist ja vastutust tõlgendatakse erinevalt. See tähendab, et osad TTO-d võtavad vastu õdede, eriõdede või ämmaemandate poolt koostatud saatekirju, teised aga mitte. Selleks, et leida seotud osapoolte jaoks kõige mõistlikum ja parem lahendus nii ravikvaliteedi ja patsiendiohutuse vaatest, kui ka õigusruumi selguse ning erimeelsuste lahendamisel, on antud teemal vajalik jätkata edasisi arutelusid. Samuti vajab lahendust radioloogiatehnikute TIS-i andmete edastamise õiguse teema ning nende võrdsustamine tervishoiutöötajatega.
Rääkides radioloogiliste protseduuride läbiviimise üldisest töövoost, siis selle saab jaotada kuueks etapiks: suunamine, suunamine, aja broneerimine, ette valideerimine, patsiendi registreerimine, protseduuri teostamine ning vastamine. Läbiviimise protsess võib olla aga väga eriilmeline sõltuvalt tellitavast protseduurist (modaliteedist), TTO töökorraldusest ja juhistest, TTO infosüsteemi eripäradest ning protseduuri tellimise ja läbiviimise kontekstist (ambulatoorne, statsionaarne, erakorraline, kabinetis vastuvõtu ajal jne). Esmajoones mõjutab andmevahetust TIS-ga see, kas tegemist on asutusesisese või kahe asutuse vahelise suunamisega. Suurem osa TTO-sid on loonud asutusesisesteks tellimusteks oma loendid, kataloogi ja andmekoosseisu ning puudub ühtne tellitava protseduuri loend riigiüleselt.
Joonis 1. Radioloogilise protseduuri läbiviimise üldine protsess
Seotud osapooled rõhutasid vajadust sujuva töövoo järele. Suunajad soovivad võimalikult lihtsat ja hoomatavat suhtlemistööriista ehk kataloogi ja saatekirja, mis aitaks vältida vigu ja tagaks korrektse suunamise. Klienditeenindajad vajavad selgeid broneerimis- ja registreerimisprotsesse, mis arvestaksid erinevate töökorralduste eripäradega. Protseduuri teostajad ja vastajad peavad oluliseks, et neil oleks kättesaadav kogu vajalik info, sealhulgas protseduuri kliiniline kontekst ja vajalikud terviseandmed. Seotud asutused ootavad ühtseid kokkuleppeid ja tõhusamat koostööd eri osapoolte vahel.
Analüüsis välja pakutud tulevikulahendus lähtub osapoolte vajadustest ning kirjeldab üldist kontseptsiooni radioloogiliste protseduuride tellimise jaoks, kuid edasiste sammudena on vajalik saavutada lõplikud kokkulepped osapooltega andmekoosseisude, täpsete nõuete ja ärireeglite osas. Radioloogilise protseduuride TO-BE visioon koosneb tellitava protseduuri loendist ja sellele põhinevast kataloogist. Loendi koostab ERÜ ning see on suunamiste vaatest kesksel kohal. Lisaks loendile uueneb ka saatekirja andmekoosseis, mis hakkab lähtuma tellitavast teenusest (loendist) ning võimaldab ühtse loogika alusel dünaamilist andmekoosseisu vastavalt tellitavale protseduurile. Sündmuspõhise andmevahetuse põhimõtetega kooskõlas liiguvad vastuse andmed TIS-i kahes osas, moodustades lõpuks ühise vastuse andmestiku: esimene osa teostamise hetkel, teine osa peale vastamist. Uueneb ka vastuse andmekoosseis.
Lähemalt saab ärianalüüsi ja täpsemate järeldustega tutvuda SIIN.