Sissejuhatus

Terviseandmete dokumenteerimine on patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja suhtluse kokkuvõtte loomise protsess, mille kvaliteet mõjutab otseselt ravi, patsiendi ohutust ja meditsiiniliste vigade esinemist. Lisaks kasutatakse terviseandmeid üha enam kvaliteedi hindamiseks, rahastamiseks ja teadusuuringuteks, mis on suurendanud regulatiivseid nõudeid ning tervishoiutöötajate dokumenteerimisele kuluvat aega. Struktureeritud dokumentatsioon võib parandada tõhusust ja vähendada ajakulu, mistõttu andmete taaskasutamisel eelistatakse seda vabatekstilisele dokumentatsioonile. Eestis liigub terviseandmete haldamine upTIS visiooni kohaselt sündmuspõhise andmevahetuse suunas, mis võimaldab andmete reaalajas edastamist ja otsuste langetamist ajakohase info alusel. See parandab infosüsteemide omavahelist koostalitlusvõimet ning vähendab käsitsi andmesisestuse vajadust. Kuna Eesti tervise infosüsteem tugineb endiselt paljuski paberipõhistele protsessidele, on vajalik e-tervise digitaalse taristu ajakohastamine, et tagada kasutajatele mugavamad ja tõhusamad lahendused.

Käesoleva analüüsi eesmärk oli välja töötada kontseptuaalne raamistik uute tervise digiteenuste loomiseks. Selle raames kaardistati tervishoiutöötajate vajadused, infosüsteemide võimekused, õigusruumi paindlikkus ning andmevahetusstandardite nõuded ja võimalused. Analüüs aitab luua aluse uute teenuste arendamiseks, et terviseandmete dokumenteerimine põhineks sündmuspõhisel andmevahetusel. Kuna strateegiline suund Eestis on suunatud sündmuspõhisele andmevahetusele, keskenduti analüüsis peamiselt FHIR standardile, eeldades, et teised andmevahetusstandardid ei toeta sellisel määral sündmuspõhist andmevahetust.

Kokkuvõte

• Eesti õigusruum vajab sündmuspõhise andmevahetuse toetamiseks põhjalikku ümberkorraldamist, kuna kehtivad seadused ja määrused on killustunud ja eri haldusalade all. Samuti on terviseandmete dokumenteerimisel haiglates erinevad praktikad, mis mõjutavad süsteemide kasutusmugavust ja dokumentatsiooni ühtsust.

• Tervishoiutöötajad peavad dokumenteerimist kvaliteetse ravi tagamisel kriitiliseks, kuid leiavad, et tänane süsteem on liiga jäik ja ebaühtlane. Nad soovivad rohkem struktureeritud ja automaatset dokumenteerimist, andmete taaskasutust ning paremat teavitussüsteemi. Sündmuspõhine andmevahetus tooks kaasa kiirema info kättesaadavuse, vähendaks topeltuuringuid ja lihtsustaks raviotsuseid. Samas tekitab see ka väljakutseid, nagu eksitava info lisandumine ja vajadus ühtse terminoloogia järele.

• Eestis puuduvad kokkulepitud standardid ja terminoloogiad terviseandmete struktureerimiseks. Kuigi rahvusvahelised klassifikatsioonid nagu RHK-11 ja SNOMED CT pakuvad võimalusi, vajavad need rakendamiseks tugevat ettevalmistust, koolitusi ja regulatiivset raamistikku. Sündmuspõhisele andmevahetusele üleminek nõuab terviklikku strateegilist juhtimist, õiguslike takistuste kõrvaldamist ja ühtsete tehniliste standardite kehtestamist.

Tervikdokumendiga saad tutvuda siin.